Hermani mõis (saksa k Hermannshof) eraldati 1798. aastal naabruses olevast Adavere mõisast.

Pikk ühekorruseline lihtne peahoone püstitati mõisa arvatavasti selle rajamise järgselt 1800. aasta paiku. Sellele lisandus hulk kõrvalhooneid. Kaasajal on peahoone kasutusel elamuna. Kõrvalhoonete enamik on kas hävinud, varemeis või tugevalt ümber ehitatud.

Ajalooliselt vahetult Tallinn-Tartu maantee ääres paiknenud mõis jäi 1960te aastate teeõgvenduste tulemusena maanteelt paarsada meetrit ida poole.

Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Pilistvere kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Imavere valla territooriumile.

1798. aastal eraldas Hermann Karl von Vietinghoff Hermani mõisa oma Adavere mõisast, ning see läks tema tütre Helene Luise von Vietinghoffi kaasavarana Bernhard Caspar von Stackelbergi valdusse. Tema surma järel sai mõisa omanikuks tema poeg Otto Karl Hermann von Stackelberg, ning viimase surma järel sai omanikuks tema poeg Bernhard Caspar Otto von Stackelberg.

Mõisa pikk, ühekorruseline puust peahoone rajati ilmselt kohe peale mõisa tekkimist. Kaasajal on hoone kasutusel elamuna.

Ümberehitatud kujul on säilinud ka mõned kõrvalhooned.